Punane sõstar ehk harilik sõstar (Ribes rubrum) kuulub sõstraliste sugukonna sõstra perekonda.[2]
Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5-hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates 8–10 cm pikkustes kobarates. Tupplehed laiad, nende laius ületab pikkuse. Tolmukad on tupplehtedest lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad.
Punase sõstra looduslik levikuala on Lääne-Euroopas – Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Püreneedes ja Põhja-Itaalias. Kasvab peamiselt mägiojade ja -jõgede kallastel ning kaljudel.[2]
Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ja hübriidliikidele. Süüakse tavaliselt toorelt, aga tehakse ka moosi, pannakse kookide sisse ja valmistatakse mahla.[2]
Eestis levinumad sordid on 'Hollandi punane' ja 'Heeros'. Eesti Aiandusliit soovitab kasvatada:[3]
Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud järgmistes tabelites:[4]
Toitained Toitaine VäärtusPunane sõstar ehk harilik sõstar (Ribes rubrum) kuulub sõstraliste sugukonna sõstra perekonda.