Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste. Dinoflagellaate on teada umbes 4000 liiki.
Enamik dinoflagellaate kuulub mereplanktonisse, vähem leidub magevees elavad vorme. Dinoflagellaatide populatsioon ja levik sõltub suuresti temperatuurist ja soolsusest. Nendest umbes pooled on autotroofsed ning ränivetikate järel on nad arvukuselt eukarüootsete vetikate seas teised. Primaarprodutsentidena on nad tähtsal kohal vee toiduahelates. Mõned liigid, näiteks zooxanthella, elavad endosümbiontidena mereloomades ja teistes protistides, samuti mängivad nad olulist rolli korallriffide ökosüsteemis. Mõned dinoflagellaadid on ka röövloomad, üksikud vormid parasiitsed.
Mõnedel liikidel esineb bioluminestsentsi. Ka Eestis võib hilissuveõhtuti Läänemeres kohata veele eresinise kuma andvaid dinoflagellaate (Alexandrium ostenfeldii).[1][2][3]
Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste. Dinoflagellaate on teada umbes 4000 liiki.
Enamik dinoflagellaate kuulub mereplanktonisse, vähem leidub magevees elavad vorme. Dinoflagellaatide populatsioon ja levik sõltub suuresti temperatuurist ja soolsusest. Nendest umbes pooled on autotroofsed ning ränivetikate järel on nad arvukuselt eukarüootsete vetikate seas teised. Primaarprodutsentidena on nad tähtsal kohal vee toiduahelates. Mõned liigid, näiteks zooxanthella, elavad endosümbiontidena mereloomades ja teistes protistides, samuti mängivad nad olulist rolli korallriffide ökosüsteemis. Mõned dinoflagellaadid on ka röövloomad, üksikud vormid parasiitsed.
Mõnedel liikidel esineb bioluminestsentsi. Ka Eestis võib hilissuveõhtuti Läänemeres kohata veele eresinise kuma andvaid dinoflagellaate (Alexandrium ostenfeldii).
