Estragon ehk estragonpuju (Artemisia dracunculus) on korvõieliste sugukonda puju perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsas.
Taime kodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialad. Kultiveeritakse enamikus Euroopa riikides ja Ameerikas.
Eestis kasvab kultuurtaimena. Vajab toitainerikast, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kasvukohta.
Kuni 1 m kõrgune vars on sirge. Lehed kitsad, lineaalsed, pisut karvased ja ilma rootsuta. Leheserv terve või veidi hambuline. Õied on väikesed, ümarad, valkjaskollased või kollakasrohelised ning koondunud kohevatesse pööristesse.
Eristatakse kahte estragoni teisendit:
Vene estragon on 1,5 m kõrgune ja kibeda maitsega. Prantsuse estragon 60–80 cm kõrgune ja magusavõitu aniisimaitsega. Kuigi prantsuse estragon (ka saksa estragon) on aromaatsem (3% eeterlikke õlisid), on põhja pool on levinum vene estragon (eeterlikke õlisid vaid 0,1%), kuna see on külmakindlam. Eesti kliimas saab prantsuse estragoni kasvatada vaid üheaastasena.
Kasutatakse estragoni noori võrseid ja lehti. Võib säilitada sügavkülmutatult, kuivatades kaotab ürt osa oma maitsest. Tasub kasutada ettevaatlikult, kuna maitse on suhteliselt tugev.
Eriti populaarne on ta Prantsuse köögis. Estragonpuju sobib salatitesse, suppidesse, köögiviljaga, kalaga, lihaga ja munaga. Lisaks võib teda lisada sinepile ja majoneesile ning kurkide, tomati ja paprika marinaadile. Estragon sobib hapukoore-ürdikastmetesse ja seeneroogade maitsestamiseks. Estragon on tuntud béarnaise'i kastme koostisosa.
Sellega maitsestatakse veine ja likööre. Tuntud on estragonpujuäädikas. Estragoni kasutatakse laialdaselt konservitööstuses, liha- ja kalatööstuses.
Estragoni eeterlik õli on ilusa rohelise värvusega. Sellest valmistatakse siirupit, millest tehakse karastusjooki Tarhun.
Estragonitee parandab söögiisu. Välispidiselt kasutatakse reuma ja peavalu puhul. Estragoniõli kasutatakse aroomteraapias.
Estragon ehk estragonpuju (Artemisia dracunculus) on korvõieliste sugukonda puju perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsas.
