See artikkel räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit Palderjan (perekond); ansambli kohta vaata artiklit Palderjan (ansambel); albumi kohta vaata artiklit Palderjan (album) Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Palderjani (Valeriana officinalis) rahustavat ja und soodustavat toimet tunti juba antiikajal. Palderjani nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast valere – terve olema. Eesti keelde on nimetus tulnud saksakeelse nimetuse baldrian kaudu.[5] Palderjani rahvapärased nimetused on veel kassiviinad, kinnirohi, paldrijaan, rabandusrohi, valerjan, vallerjaana ja ülekäijarohi.[5] 1. sajandil pKr nimetas Dioscorides taime nimetusega phu, mis pidi peegeldama palderjani ebameeldivat lõhna.[6]
Looduslikult esineb peamiselt Euroopas ja Ameerikas. Eestis kasvab ennekõike niitudel, puisniitudel, sooservades, kraavikallastes ja võsastikes.[7]
Palderjan on Eesti puisniitude, soode, võsade ja ojade kallastel üsna levinud taim.[8]
Harilik palderjan on püsik. Taime varre pikkus on 50–100 (135) cm ja vars on seest õõnes. Lehed asuvad varre allosas rosettidena.[8] Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes 2–11 lehekesest, enamasti on tipmine leheke teistest väiksem. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sarikõisik on suhteliselt tihe, harunev, õied valged või roosad, lõhnavad. Õitseaeg juunist augustini (harva kuni septembrini)[9].
Õisikud
Lehed
Õisikud
Palderjaniõli
Seemned
Pikemalt artiklis Palderjanijuur
Droogiks on palderjanijuur. Droogiks kasutatakse risoomi ja juurte segu. Eesti Farmakopöa järgi peab peenestamata droog sisaldama vähemalt 0,5% ja peenestatud droog vähemalt 0,3% eeterlikku õli.[5] Droogi kogutakse sügisel. Pärast kogumist raputatakse taim mullast puhtaks ning maapealsed osad lõigatakse risoomi lähedalt maha (maapealseid osasid ei kasutata). Seejärel lõigatakse risoom pikuti lõhki või neljaks ning kuivatatakse temperatuuril 30–35 °C. Droogi lõhn on tugev ja väga iseloomulik ning maitse on vürtsikas ja kergelt mõrkjas.[10]
Juured ja risoomid on kassidele ja ka rottidele väga atraktiivsed.[11]
Palderjani müüakse mitmel kujul: kapslite, tablettide, tinktuuride, standardiseeritud tinktuuride, pressitud mahlade, mitmesuguste komplekspreparaatidena.[8]
Taim sisaldab isovaleriaanhapet, estreid, park- ja limaaineid[12], iridoide: valepotriaadid (0,2–2%) – ebapüsivad ühendid, mis lagunevad baldrinaalideks, valtraadid (isovaltraat, valtraat, isovaleroksühüdriin, atsevaltraat, valekloriin) ning didrovaltraadid (didrovaltraat, homodidrovaltraat, deoksüdidrovaltraat, homodeoksüdidrovaltraat, isovaleroksühüdroksüdidrovaltraat)[10], glükosiidi valerosidaat[10], eeterlikke õlisid: bornüülisovalerianaat, iseopalderjanhape, bornüülatsetaat, isoeugenüülvalerenaat, isoeugenüülisovalerenaat, valerenaal, valeranoon[10], seskviterpeene: palderjanhape, 2-hüdroksüpalderjanhape, 2-atsetoksüpalderjanhape[10] ning pürrolüsidiinalkaloidid: aktinidiin, hatiniin, valerianiin, valeriin, alfa-metüülpürrüülketoon.[10]
Harilik palderjan on tuntud kui rahustava, antidepressiivse ja krampe leevendava toimega taim. Toimib paljude närvisüsteemi haiguste puhul, vähendab valu, soodustab und ning aitab stressi vastu. Rahvameditsiinis on seda soovitatud närvihaiguste (Nissi), hingepiinade (Saarde) ja venituste (Kose) vastu. Karksi kandis usuti, et palderjan on 12 haiguse rohi.[5] Lisaks sai sest abi veel peavalu, menstruatsioonivaevuste, närvivalu ja närvilisuse põhjustatud kõhukrampide korral.[10]
Palderjani sobib kasutada rahutuse, hirmutunde, stressi, uinumisraskuste ja unehäirete korral. Toime kergete närvipingete ja vaimse stressi korral on ka teaduslikult tõestatud.[5] Tema toime on sedatiivne ja hüpnootiline.[7] Toime sõltub preparaadi valmistamise viisist, kõige kindlam on kasutada kliinilise uuringu läbi teinud tööstuslikke preparaate. Leidub ka nii-öelda kassi tüüpi inimesi, kellele, nagu kassidelegi, mõjub palderjan joovastavalt ja ergutavalt. Sellist toimet avaldavat tõenäoliselt alkaloidid.[7]
GABA retseptoritele kinnitudes takistavad valereenhape, valerenoolhape ja atsetüülvalerenoolhape GABA lagunemist, selle tulemusel suureneb GABA hulk sünapsis ja see avaldab rahustavat toimet kesknärvisüsteemile.[8]
Valepotriaadid suurendavad keskendumis- ja töövõimet ja parandavat enesetunnet, kiirendavad une saabumist ja rahustavad samuti kesknärvisüsteemi. Taim kas ergutab või rahustab. Rahustav toime tuleb mitme aine koostoimest ja selle täpseid mehhanisme käesoleval ajal ei tunta.[8]
Teda kasutatakse mitmesuguste närvisüsteemi häirete korral. Näiteks tusasus, hüsteeria, stress, ängistus, paanikahood, masendus, lapseea käitumishälbed ja õppimisraskused, väsimus, puudulik keskendumisvõime, kohanemisraskused, peapööritus, värinad, peavalu, migreen, vanurite närvisüsteemihäired, kõrge vererõhk, ärritunud jämesool, menstruatsioonivalud, PMS-i ja menopausi sümptomid, südamekloppimine jpm. Palderjani kasutatakse ka uimastitest või teistest rahustavatest ainetest võõrutamisel.[8]
Rahutuse ravis kasutatakse palderjani koos liht-naistepuna ürdiga.
Koos mõne muu droogiga kasutatakse teda lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite korral.
Ei tohiks kasutada rasedad ja rinnaga toitjad ning samuti ülitundlikuse korral. ei tohi anda alla 3-aastastele lastele.[8] Ei soovita kasutada alla 12-aastastel lastel. Palderjani toime võib tugevneda koostoimes alkoholiga. Kui kasutada samaaegselt uinuteid ja antidepressante, võib tugevadada ka nende toimet.[10] Harvadel juhtudel võib ärritada magu, põhjustada iiveldust ja kõhukrampe. Ei tohi kasutada need, kes kannatavad maksapuudulikkuse all.[8] Ettevaatlik tuleb olla ka autojuhtimisel ja töötamisel täpsust nõudvate masinatega.[7] Palderjanivannid on vastunäidustatud ägedate nahahaiguste, nakkushaiguste, põletike, südamepuudulikkuse ja kõrge vererõhu korral.[10] Üleannustamise korral võivad ilmneda väsimus, pitsitustunne rinnus, juuste väljalangemine, kätevärin, pupillide laienemine. Nähud kestavad keskmiselt 24 tundi.[10]
Keskajal uskusid mungad palderjani olevat neitsi Maarja püha taime, mistõttu usuti, et sel on ka maagilisi omadusi – nii näiteks pandi XVI sajandil palderjani padja alla, et uni tuleks kiiremini ja magaja oleks kaitstud luupainajate eest.[8] Nüüdisajal peetakse maagilisi omadusi eelkõige puhastavaks ja kaitsvaks, samuti seostatakse taime armastuse ja harmooniaga.
Palderjan oli keiser Nero ihuarsti imerohu üks komponent. Taime und toovat omadust mainis Galenos (129 – u 200).
Püha abtiss Hildegard von Bingen kasutas taime rahusti ja unerohuna. Keskajal raviti taimega peaaegu kõike.[8] Euroopas raviti XVIII sajandil palderjaniga naiste hüsteeriat ning noorte tütarlaste ja vanemate naiste "eksimist".
Esimese maailmasõja ajal kasutasid eurooplased palderjani üleväsinud närvide rahustamiseks ja rindel sõjaneuroosi ennetamiseks.[8]
Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on palderjaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
