Kärbseseen (Amanita) on kandseente perekond kärbseseeneliste sugukonnast.
Kärbseseente perekonda kuuluvate seenete kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega.[1]
Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja puisniitudel kasvavad mükoriisaseened. Eesti on seni leitud 17 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda.[1]
Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse.[2]
Need mürkained tekitavad inimeses motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. nähte.[3] Kärbseseentes sisalduvad ained sarnanevad oma toimelt atropiiniga, mistõttu varem antigi neile koondnimetus „mükoatropiin”.[2] Hiljem selgus, et sellist mürkainet nagu mükoatropiin pole keemiliselt olemas ja mürgistust põhjustavad hoopis teised ained.[2] Ka närvisüsteemi kahjustavale muskariinile on kärbseseentes sisalduvad atropiinitaolise toimega mürkained hoopiski vastupidise toimega.[4]
Kärbseseenemürgistust põhjustavad Euroopas viis kärbseseeneliiki: punane kärbseseen (Amanita muscaria), kuning-kärbseseen (Amanita regalis), panter-kärbseseen (Amanita pantherina), nartsiss-kärbseseen (Amanita gemmata) ja beež kärbseseen (Amanita eliae).[5]
Kärbseseen (Amanita) on kandseente perekond kärbseseeneliste sugukonnast.
Kärbseseente perekonda kuuluvate seenete kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega.
Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja puisniitudel kasvavad mükoriisaseened. Eesti on seni leitud 17 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda.
Tupplooriku alamperekonda kuuluvatel seentel ei ole jalal rõngast, nende viljakehad on haprad ning kübara serv alati silmatorkavalt rihveljas. Eestis esineb neid kuus liiki. Levinuimad liigid on: Rõngata kärbseseen Kahevärviline kärbseseen Oranž kärbseseen Kärbseseene alamperekonda kuuluvatel seentel on jalal nahkjas rõngas, viljakehad on lihakad ja kübara serv rihveljas. Eestis on neid seni leitud viis liiki. Punane kärbseseen Kuning-kärbseseen Panter-kärbseseen Beež kärbseseen Nartsiss-kärbseseen Lepidelli alamperekonda kuuluvatel lihakate viljakehadega seentel on samuti jalal nahkjas rõngas, kuid kübara serv on sile. Neid on Eestist seni leitud seitse liiki. Roheline kärbseseen Valge kärbseseen Kollane kärbseseen Pruun kärbseseen Roosa kärbseseen Hall kärbseseen Loor-kärbseseen
